Uue distsipliini sünd

Essee "The Birth of a New Discipline", mille autor on Keiron Le Grice, ilmus ajakirja Archai: The Journal of Archetypal Cosmology esimeses numbris (2009) ning tutvustab arhetüüpset kosmoloogiat kui uut teadusharu.

Peamised teemad:

Autor võrdleb arhetüüpse kosmoloogia teket psühhoanalüütilise liikumise algusega sajand varem. Nagu Freudi ideed tundusid omal ajal skandaalsed ja ebatõenäolised, kuid saavutasid hiljem laialdase kultuurilise mõju, nii võib ka arhetüüpne kosmoloogia algsest skeptilisest vastuvõtust hoolimata osutuda oluliseks paradigmamuutuseks.

Arhetüüpse kosmoloogia olemus:

See interdistsiplinaarne valdkond uurib seoseid planeetide liikumise ja inimkogemuse arhetüüpsete mustrite vahel. Lähtutakse astroloogiast, kuid kaasaegses, psühholoogiliselt informeeritud vormis. Richard Tarnas on oma raamatus Cosmos and Psyche (2006) demonstreerinud, kuidas planeetide tsüklid korreleeruvad ajaloo suurte sündmuste ja kultuuriliste muutustega — näiteks Uraani-Pluuto aspektid langeksid kokku revolutsiooniliste perioodidega nagu Prantsuse revolutsioon, 1848. aasta revolutsioonid ja 1960ndad.

Intellektuaalsed juured:

Arhetüüpne kosmoloogia toetub Kreeka filosoofiale (platonism, pythagorlus), süvapsühholoogiale (Jung, Hillman, Grof) ja astroloogiale. Jung avastas kollektiivse alateadvuse ja arhetüübid, mida ta kirjeldas kui psüühilisi faktoreid, mis kunagi olid "jumalad" ning mis jätkuvalt mõjutavad inimkogemust. Hillman arendas arhetüüpset psühholoogiat, mis rõhutab psüühika polüteistlikku, mitmekesist olemust. Grof uuris muutunud teadvuseseisundeid ja leidis, et astroloogia aitab mõista nende kogemuste arhetüüpseid teemasid.

Oluline eristus:

Arhetüüpne astroloogia ei ole fatalistlik ega ennusta konkreetseid sündmusi. See on arhetüüpselt ennustav — näitab teemasid ja kvaliteete, mitte täpseid manifestatsioone. Kuidas arhetüübid väljenduvad, sõltub paljudest teguritest, sealhulgas inimese teadlikkusest ja valikutest.

Kosmoloogiline tähendus:

Sünkroonsuse fenomen ja astroloogilised korrelatsioonid viitavad, et arhetüübid pole ainult psüühikasisesed, vaid on kosmoloogilised printsiibid — archai — mis informeerivad nii sisemist kui välist reaalsust. See võiks aidata ületada modernse maailmavaate lõhe psüühika ja kosmose vahel, taastades arusaama tähendusrikkast universumist.